23. mai 2017 kell 13.45
Igal kolmapäeval kell 13.45 toimub Hagudi Põhikoolis õpetajate koostöötund. Seekord tutvustasime oma meeskonnaga õpetajatele ideed, mille olime Viimsis 15 seast välja valinud.
Õpetajad kuulasid meid ja suhtusid asjasse üllatavalt rahulikult. Õpetaja Eva oli nõus olema esimene vabatahtlik, kes veedab 6. klassiga teisipäeva, 9. mai. Huvi õpilane olla näitas üles ka õppealajuhataja Anu, kes nõustus 5. klassis õpilasena päeva veetma 16. mail. Õpetaja Ülle avaldas soovi olla õpilane 1. klassis. Veel arutati õpetaja Aksella kandidatuuri 8. klassi õpilasena. Paar õpetajat tõdesid, et mugavam ja toredam on olla klassis õpilane kui õpetaja, kelle tunnis istub õpetajast õpilane.
4. mai 2017
Neljapäeval, 4. mail oli õppealajuhataja Anul teisipäevane koolipäev organiseeritud ja tunniplaan muudetud. Keeruline on õpilasena koolis viibiva õpetaja tundidele asendus leida. Kaalusime kasutada külalisõpetajat või -lektorit, aga saime seekord siiski oma jõududega hakkama.
Ka õpetaja Aksella andis oma “jah” sõna kogeda päeva 8. klassi õpilasena reedel, 19. mail.
5. mai 2017
Reedel kell 14.00 toimus õpilasteks hakkavate õpetajate koostöötund, kus otsustati, mida tundides jälgitakse ja millele tähelepanu pööratakse. Töötati välja tunnivaatluskaart.
9. mai 2017
VAATLUSKAART “Õpetaja õpilasena klassis”
Eva Orav veetis koolipäeva 6. klassi õpilastega
Külastatud ainetunnid: kehaline kasvatus, loodusõpetus, ühiskonnaõpetus, vene keel, matemaatika
Milliseid digivahendeid tundides kasutati?
Loodusõpetuse tunnis koostati pilditöötlusprogrammi (https://www.kizoa.com/) abil kevadfotodest animatsiooni ja otsiti tahvelarvutite abil informatsiooni niiduelanike (http://bio.edu.ee/loomad/) kohta. Ühiskonnaõpetuse tunnis kasutas õpetaja esitlust (https://prezi.com/).
Kas nägid tundides põnevaid õppemeetodeid, mida sa ise ei kasuta? Kas ja kuidas saaksid neid oma tundides kasutada?
Sellist pilditöötlusprogrammi ei ole ma varem kasutanud, seda võiks katsetada küll, näiteks luuletuste käsitlemisel või loovate ülesannete esitlemisel. Ühiskonnaõpetuse tunnis kasutatud esitluse keskkond oli minu jaoks uus.
Kuidas tundsid ennast õpilasena?
Tundsin ennast hästi, õpetajad olid toetavad ja tunnid vaheldusrikkad, klassikaaslased avatud ja rõõmsameelsed…
Päev õpilasena möödus ruttu ja oli vaheldusrikas. Hommik algas kaugushüppega ja lõppes niiduelanike kohta informatsiooni otsimisega. Proovisin sellel päeval teha kõike nii nagu õpilased: panin riided õpilaste garderoobi, käisin pärast kehalise kasvatuse tundi kiiruga duši all, et mitte järgmisesse tundi hilineda, ja sõin õpilastega samas lauas. Igav ei olnud ja töövihikut täitsime ainult ühes tunnis.
Klassikaaslased võtsid mu rõõmuga vastu ja õpetajad leidsid, et õpilased käitusid tundides nagu tavaliselt. Õpilaste kohta ma midagi uut teada ei saanud. Olen 6. klassi juhataja ja oleme koos paljudel väljasõitudel käinud, teadsin, mis mind ees ootab.
Õpetajad kasutasid üllatavalt palju erinevaid meetodeid: rühmatööd, animatsiooni koostamist, iseseisvat tööd tekstiga, internetist informatsiooni otsimist ja teistele õpilastele harjutuste ettenäitamist. Digivahendeid kasutati kuuest tunnist kolmes. Noppisin enda jaoks välja vähemalt kaks võimalust, mida saan edaspisi kasutada.
Tundub, et Hagudi põhikoolis on päris tore õpilane olla.
16. mai 2017
Täna hommikul tekkis esimene tõrge meie projekti läbiviimisel. Nimelt ei saanud õpetaja Anu täna õpilasena 5. klassi tundides osaleda. Eesti keele õpetaja lapsed haigestusid ja õpetaja Anu pidi tema tunde asendama. Nüüd tuleb leida uus päev ning hakata koostöös aineõpetajatega tunniplaani ümber sättima.
19. mai 2017
VAATLUSKAART “Õpetaja õpilasena klassis”
Aksella Piiliste veetis koolipäeva 8. klassi õpilastega.
Külastatud ainetunnid: matemaatika (2 tundi), eesti keel, geograafia, inglise keel
Milliseid digivahendeid tundides kasutati?
Arvutit, projektorit ja internetti.
Kas nägid tundides põnevaid õppemeetodeid, mida sa ise ei kasuta? Kas ja kuidas saaksid neid oma tundides kasutada?
Midagi erilist ja seninägematut ei olnud.
Kuidas tundsid ennast õpilasena?
Tundsin end õpilasena hästi. Õpetajad olid toetavad, klassikaaslased samuti. Sain uusi teadmisi ja tuletasin meelde vanu.
Olin varahommikust elevuses. Käisin põhikoolis 40 aastat tagasi. Palju on muutunud ja palju ununenud. Õnneks selgus tunniplaanist, et suurem osa on neid tunde, milles oma kooliajal end „hästi“ tundsin. Väike ärevus on siiski, sest nii eesti keeles kui matemaatikas tuleb töö.
Istun tagumisse pinki (seal tunnen end turvalisemalt) ja leian riiulist tunniks vajalikud õppevahendid. Vihikud on kaasas.
Esimene tund on geograafia. Selgub, et ka töö, aga õnneks õpiku abiga. Peale tõusmist-istumist nohistasid kõik vaikselt tööd teha. Tundub, et kõik teavad, mida teevad. Õpik osutub jube põnevaks. Ei mäleta, et 40 aastat tagasi mind üleüldse geograafia oleks huvitanud.
Õpetaja vahepeal küsib, kuidas hakkama saame ja teeb vihjeid. Connor tahab teada, kas tohib lisaks tekstile skeeme ja jooniseid teha. Õpetaja teeb geograafia-nalju.
Tundub, et selline töö klassile sobib. Keegi isegi kommenteerib, et eelmine õpetaja näitas slaide ja see oli igav.
Tund saab ootamatult läbi. Olen jõudnud märkmete tegemise vahele lugeda 4 lehekülge teksti ja kirjutada 1 lehekülje konspekti. Kahju on lõpetada – raamat on väga huvitav.
Matemaatika. Enne tundi saan kaasõpilastelt „vihje“ – õpikut ei ole mõtet otsida. Õpetaja mõtleb välja täiesti „oma ülesanded“. Jään ootama. Kontrolltöö. Esimesel tunnil teeme ja teisel tunnil kontrollime koos üle. Tööd vaadates tundub, et midagi ei mäleta. Pisitasa hakkab meelde tulema. Õpetaja teeb mõned vihjed (viitab ohukohtadele). Kõik taas nohistavad süvenenult tööd teha. Connor küsib, kas tohib muusikat kuulata. Teen mõne hooletusvead, õnneks märkan ja parandan. Klassis on närvilist nihelemist rohkem. Tundub, et matemaatikaga nii hästi ei ole kui geograafiaga. Kõik pusivad. Robin küsib valemit. Õpetaja õnneks ütleb (mul oli ka meelest läinud).
Indrek lõpetab esimesena. Õpetaja lubab tal õue minna (väljas on imesoe ja mõnus ilm). Teised pusivad edasi. Saan enne tunni lõppu valmis. Nii mõnigi jääb veel tegema.
Eesti keel. Taas kontrolltöö. Kordame enne tööd. On olnud puudujaid (haigeid) ja õpetaja tahab, et kõigil oleks kõik selge. Hakkame tööle ja Ragnar küsib murelikult, et mis siis saab, kui halb hinne tuleb. Õpetaja lubab, et ei tule. Marko tahab teada, et mitu koma peab kokku olema. Õpetaja vastab, et pole kokku lugenud. Õpetaja käib ringi ja vaatab, kuidas meil läheb. Teeb vajadusel vihjeid.
Õpetaja lubab mul kordamismaterjali kasutada. Otsustan uhkelt seda mitte teha. Hiljem selgub, et asjata – olingi midagi valesti meelde jätnud ja tegin komavigu.
Marko lõpetab esimesena. Annan ka töö ära. Peale tunni lõppu mõni veel ikka kirjutab.
Teises matemaatikas kontrollime tehtut. Õpetaja ärgitab suuliselt vastama, aga keegi eriti ei julge midagi öelda. Indrek vastab kõige sagedamini – tundub, et ta on kohalolijaist matemaatikas kõige „teravam pliiats“. Teised „mõmisevad“ kaasa rääkida. Selgub, et olen veel hooletusvigu teinud. Piinlik. Olin enda arvates matemaatikas „tegija“.
Inglise keele tunnis vaatame filmi („Antonius ja Kleopatra“) ja täidame töölehte. Esialgu ei saa midagi aru, sest tegelikult on käsil juba filmi lõpuosa. Õnneks on teemaks ajalugu ja põhisisu teada. Segadust tekitavad vaid ladina nimede inglisepärased versioonid ja Kleopatra näeb ka ajalooallikaist erinev välja. Lõpuks harjun. Tund möödub märkamatult.
Päev on läbi. Hoolimata varasemast hirmust on kõik möödunud rahulikult ja tõrgeteta. Nii kaasõpilased kui õpetajad olid väga toetavad. Eriti armas oli, kui püüti anda vihjeid ja soovitusi järgmises tunnis toimetulekuks. Õpikeskkkond oli meeldiv ja rahulik ja suuremast osast minu klassi õpilastest on saanud inimesed, kes püüavad oma tööd teha nii hästi, kui nad oskavad ja suudavad.
Suur tänu kõigile klassikaaslastele ja õpetajatele selle toreda päeva eest!
26. mai 2017
Kokkuvõte lõputööst “Õpetaja õpilasena klassis”
- Milline oli arendusprojekti eesmärk ja kas jõudsite selleni?
Õppida teistelt õpetajatelt, sealhulgas digivõimalusi. Kogeda õppimist õpilase vaatenurgast. 2. juuniks seadsime endale eesmärgi, et vähemalt kolm õpetajat on kogenud õpilaseks olemist ja teinud blogisse postituse.
Eesmärk ei saanud 100% täidetud. Kolmest õpetajast üks ei saanud õpilaseks olemist kogeda.
- Millised tegevused viisid eesmärgini?
Alustasime projektiga kohe pärast kahte koolituspäeva. Teavitasime oma kooli õpetajaid sellest, et plaanime kolm õpetajat ühel päeval õpilasena tundidesse saata. Valisime kolm õpetajat välja. Koostasime vaatluslehe, et oleks parem päeva lõpus analüüsi teha. Muutsime tunniplaani ja leidsime asendusõpetajad.
- Kes olid arendusprojekti protsessi kaasatud?
Arendusprotsessi olid kaasatud koolitusel osalenud direktor, õppealajuhataja ja eesti keele õpetaja. Päeva õpilasena veetis ajalooõpetaja. Kaudselt olid projektiga seotud õpilased ja õpetajad, kes nendel päevadel tunde andsid.
- Milliste probleemidega silmitsi seisite ja kuidas neid lahendasite?
Väikeses koolis on raske leida ühele õpetajale terveks koolipäevaks asendusõpetajat, aga me saime sellega hakkama. Õpilasena said tundidest osa võtta kolmest õpetajast kaks. Ühel plaanitud päevadest puudus koolist põhiaine õpetaja, sest tema lapsed haigestusid. Nii kiiresti ei olnud võimalik asendusõpetajale omakorda asendusõpetajat leida. Maikuus on klassidel palju loodusmatku ja muid väljasõite, nii et uut sobivat päeva me kolmandale õpetajale ei leidnudki.
Koolitusel välja töötatud kava kuupäevadesse pidime ka muudatusi tegema, sest selgus, et lõputöö peab olema valmis varem, kui me alguses plaanisime.
- Kas ja kuidas arendas projekt asutust tervikuna?
Arvame, et arendas küll. Õpetajad, kes olid õpilasena tundides, said kolleegidelt kasulikke teadmisi. Tundi andnud õpetajad said tagasisidet.
- Kuidas soovite arendusprojektiga edasi liikuda ehk mis saab projektist edasi?
Kindlasti jagame oma projektiideed teistele koolidele ja teeme kokkuvõtte oma kooli ametlikule FB-lehele. Mitmed õpetajad on tulnud küsima, kas nemad saaksid ka järgmisel aastal õpilasena klassis olla, seega projekt jätkub.
Lõputöö “Õpetaja õpilasena klassis” esitlus.
Siret Krill veetis koolipäeva 5. klassi õpilastega.
Külastatud ainetunnid: matemaatika, eesti keel, muusika ja rütmika
Milliseid digivahendeid tundides kasutati?
Digiajastu haridusjuht 